Austraalia, mangofarm, Riigid, kus olen elanud

Mind visati jälle elukohast välja

Tegelikkuses nii dramaatiline see ei olnud. Kui see välja arvata, et ma konkreetselt nutsin kõigiga hüvasti jättes.

Eelmisel korral kirjutasin, et me crashisime Joanne’i juures. Selsamal päeval, kui postitust kirjutasin, oli poiste koju jõudes selge, kuidas nemad ikka konkreetselt olid oodanud, et mina kõik asjad ära korraldan ja nad saavad lihtsalt asjad võtta ning uude kohta minna. Aga ma ei olnudki mitte midagi teinud. Ott ilmselt pidas mind täitsa napakaks, kui olin ütelnud, et olen täiesti veendunud, et see probleem leiab iseenesest lahenduse. Naljakas, aga leidiski. Joanne korraldas selles samas majas poistele eraldi toa (no idea, kust ta selle toa välja pigistas), kus mõlemal oli oma voodi ja mind topiti ühisesse tuppa ühe aasia tüdruku Jennyga).

Kui Jenny nägi mind oma asju tema tuppa viimas, tekkis tal mingi veider grimass. Arvestades seda, et mu kollased sõbrad pole näost tavaliselt kunagi eriti väljendusrikkad, teadsin kohe, et tal on mingi probleem. Üritas mulle midagi purssida aga ta oli nii ähmi täis, et ma ei saanudki midagi aru. Aimasin aga, et sealt tuleb probleem. Hommikul Joanne’i nähes ütlesin talle üsna kohe, et Jennyl on mingi putukas püksis. Joanne ütles ka, et Jennyl pidi jah mingi sõber seda kohta vaatama tulema, kuid ärgu ma muretsegu, sest vaatamisega see piirdunud olekski, sest Joanne oma koju lihtsalt ei mahuta enam kedagi ära. Hea diil. Ma tõesti ei viitsi mingite probleemidega enam tegeleda.

Pärast tööd koju tulles näen, et Joanne tuleb kodust kohe samal ajal välja, kui meie Ottiga oleme värava ette jõudnud. Ja ei, ta ei läinud kohalikku pubisse piljardit mängima. Ta tuli minuga rääkima. Jenny tahtis ikka väga, et ta sõber saaks tema juurde minna..ja noh, kuna Jenny oli seal enne kui mina, siis tal on nagu mingid eelisõigused.. ja eks saangi sellest aru. Mina ei tahakski kellegi sellisega tuba jagada, kes end iga öö magama nutab, sest teab, et minu lõust on hommikul esimene asi, mida ta nägema peab.. (kui ta võiks ärgata oma kollase sõbra kõrval). Võiksin cooli mängida ja öelda, et täitsapohhui, kuid mul ei olnud. No kohe tõesti ei olnud.

Joanne oli mulle küll juba korraldanud elamise mingi “superägeda naise” juures, kuid olin nendele sõnadele täiesti kurt, sest just need Joanne’i juures elavad backpackerid olid ainus põhjus, miks seal olla tahtsin. Mul ei jäänud aga muud üle. Pidin autosse istuma, et seda kohta vaatama minna.

See uus koht polnud üldse kaugel. Kaks minutit autosõitu. Kaks minutit kuulata Joanne’i vabandamisi, ise samal ajal üritades endale korrutada, et pean elu usaldama ja nutmine ei aita mind mitte kuidagi. Kaks minutit, mis tobedal kombel olid seni minu ilmselt kõige valusamad kaks minutit Austraalias.

Selle “üliägeda naise” maja ette jõudes ma nägin, kuidas tema valgustatud veranda on täis Buddha kujukesi ning muud hipivärki. Naeratasin omaette. Ma pole küll ei mingi budist ega hipigi, kuid pagan, mulle meeldivad inimesed, kes julgevad olla midagi muud, kui see kast, kuhu neid järjepidevalt topitakse!

Sees selgus, et saan 100 dollari eest nädalas täiesti oma toa, suure voodi ning piisava ruumiga toas ringi liikuda. Joanne’i juures oleks sama raha eest kellegagi voodit pidanud jagama, ning karavanipargis ma oleks sama raha eest võinud telgis magada.

Juba sel õhtul kolisin ka sisse. Joanne ise tegi mu lahkumise veel kõige raskemaks, sest vähegi igal vabal hetkel asus ta vabandama, et ma tema juures ei saa olla ja et kui väga ma talle ikka meeldin. Viimasel äraminekukallistusel andis ta mulle käsi südamel lubaduse, et veel nädala pärast olen tema majas tagasi, kuid palusin tal hästi rahulikult võtta.

Mu uus host Lola on toveeringuid täis naine, kellel on oma bisnis, kes pakatab enesekindlusest ja keda mina pole kunagi näinud muus riietuses kui pisike must topp ja trussikud. Ta on lihtsalt kuradiäge! Veider mõelda, et mul oli vaja enne läbi käia kaks sellist poolkõva kohta ja nendest välja visatud saada, et siis saada seotud täiesti imelise variandiga. Elu lihtsalt ei väsi üllatamast.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s