Austraalia, Austraalias töötamine, mandlifarm, Riigid, kus olen elanud

Mida õpetas mulle 383 ja pool tundi tööd mandlifarmis 

Töö mandlifarmis on nüüdseks läbi. Töötamisperiood 15.02-21.03. Töö tegelikkuses lõppes meie farmis küll 24. märtsil, kuid mul olid juba teised plaanid.

Vabu päevi oli mul 5. Tööl oldud päevi seega täpselt 30.

Keskmine tundide arv päevas 12,7.

Tööle sõitmiseks ja lahkumiseks sõidetud kilomeetreid 3600.

383,5 h traktorisõitmist kuu aja jooksul? Oli sellest mingi kasu ka peale selle 25$/h, mille eest sa veel Austraalia maksusüsteemi ka toetama pidid?

Ooja, kohe kindlasti.

Ma õppisin väga kiiresti, et ega see traktorisõitmine mul naturaalselt just ei tule – algusest lõpuni avastasin hetki, mil mul esiaknasse oli tulemas suur puuoks ja mina juba eelreageeringuna pea õlgade vahele tõmbasin.. Savi, et mind ümbritsesid klaasid, mis olid praktiliselt purunemiskindlad või isegi, kui poleks olnud, siis see pea alla tõmbamine küll mitte karupersetki aidanud ei oleks.

Ma õppisin väga kiiresti, et kui sa ikka oled unustanud hommikul deodoranti panna, siis lükka kohe heaga konditsioneer põhja ja väldi päikesevalgust (ja -soojust) suurema hirmuga kui vampiirid ning inimsuhtlust kui kõige pelglikum introvert.

Ma õppisin väga kiiresti, et minu limiit selliste õue-pissimis-töödega on Austraalias nüüd kohe täitsa täis. See on ikka uskumatult tüütu, kuidas seal rea vahel pissides pead jaanalinnuna 360 kraadi ulatuses ringi jõllitama, et ega nüüd kedagi kusagilt tule (mis ohuna eksisteeris aga pidevalt juba seetõttu, et su runner võis olla suvaliselt otsustanud vaatama tulla, et kuidas sul selle treileritäitmisega ikka läheb).

Ma õppisin väga kiiresti, et kurk grill-võileva vahele passib vaid siis, kui sa peaksid soovima, et su võileib halvaks läinud hapukurgi järgi maitseks (hapu hapukurk? not for me).

Ma õppisin väga kiiresti, et on tõesti lihtne olla järsku raha lugemisest ja saamisest lausa niivõrd maniakaalselt haaratud, et sa pole nõus vabale päevale minema juba selle 300$ pärast, mis sul sel juhul teenimata jääks. Megaloll ning otsetee korralikule “ära kassimisele”.

Ma õppisin väga kiiresti, et sellise omaenda mõtetest teadvel oleku jaoks suure panuse andis minu igapäevane meditatsioon. Tänu sellele ei olnud minu jaoks ka probleem 12-13 tundi traktoris istuda ilma muusika või podcastide/audioraamatuteta, mida ma kogu 383,5 h jooksul ei kuulanudki. Mõne lugeja jaoks võib see napakas tunduda, et miks ma sellise asja üle uhke olen, kuid saanuna võimaluse teiste kogemusi ja juttu jälgida, siis vaikuse ja omaenda mõtetega ei näidagi toime tulevat. 

Ja lõpetuseks õppisin ma väga kiiresti, et kui sulle ikka juba tundub, et kõik lehekesed on konnakesed ja oksad on ussid (kes muide lausa tunduvad liikuvat), siis kuradile see “võimalik” 300 ja mine koju magama.

Veidike õppisin ka mandlipuude hingeelust:

  • Mandlipuud hakkavad vilja kandma umbes nii 4. eluaastast.
  • Mandlipuud on viljakad kuni 40 aastat, KUID see eeldab puude eest hooltkandmist, sest kui kasvataja eesmärgiks on eri väetistega puust välja imeda seda, mida vähegi annab, ei tule puu sellega toime ning võib elada ka nt vaid 20 aastat.
  • Mitteviljakas puu juuritakse tuimalt välja ning istutatakse uus asemele.
  • Mandlipuud armastavad liivast pinnast.
  • Ideaalis võiks üks mandlipuu ühel hooajal kanda 17 000 mandlit. See teeb umbes 17 kilo puhast saaki, mille eest kasvataja vähemalt 2018. aastal saab 7$ kilo kohta. Aastas on mandlipuu väärtuseks seega 120 dollarit.

    Poes maksab australlane ise kilo eest 13.20$.
  • Senikaua kuni mandlihind on üle 5 dollari, on ka kasvataja plussis.
  • Meilt viidi mandlid tehasesse, kus need algselt läbivad masina, mis mandlid alguses oma kaunadest vabastab ning millele järgneb mitmekordne pastöriseerimisprotsess, et võimalikult minimaliseerida haiguste ülekandumist ning muid huvitavaid leide.
  • Absoluutne enamus kogu maailma mandlitest kasvatatakse tegelikkuses Ameerika Ühendriikides. Austraalial on maailmapildis võrdlemisi väike osakaal.
  • Kõik Austraalia mandlifarmid asuvad siinsamas kandis, kus mina ela(si)n.
Pilt meie grupist pärast seda kui mina juba läinud olin. Mulle meeldib mõtelda, et nad pole nii õnnelikud just selle üle, et ma lännu olin. Pildil täpselt 1 mitte-eestlane – meie kiivi Karen. Tere tulemast Austraaliasse.

4 kommentaari “Mida õpetas mulle 383 ja pool tundi tööd mandlifarmis ”

  1. Väga hästi kirjutad! Lisad piisavalt detaile et oleks huvitav lugeda, asjakohased pildid, kirjeldused ja taustainfo ning kajastab üsna täpselt ka minu kogemust samas ettevõttes. Huvitav et neil nüüd niipalju eestlaseid tööl on, minu aastal olime esimesed ja suhteliselt tundmatu rahvus 🙂

    Meeldib

    1. Aitäh positiivse tagasiside eest!
      Managerid ise rääkisid, et kunagi ammu oli neil vaid kaks eestlast ning kuna nemad olid head töölised, siis järjest hakati eestlasi üha rohkem hindama ning sel aastal oligi esimene kord, mil eestlased olid täielikus ülekaalus.
      Peab sind vististi tänama, et seal kunagi märgi maha jätsid 😊

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s