Guatemala, Kesk-Ameerika, Riigid, kus olen reisinud

Imeline Semuc Champey

Panen iga postituse algusesse selle pildi, et anda mingigi aimduse sellest, kuidas meie rännakud kaardi peal välja näevad. Seekord minek Floresest Lanquinni.
Tee oli pikk ning tolmune, kuid sellised tingimused olid meile juba tuttavad.
Enne Lanquinni tehti (arvan, et pooletunnine..) peatus Cobani linnas. Maha pandi meid kaubanduskeskuse ja mäki vahel. Kaubanduskeskuses läksime esimese asjana kõnekaardijahile, saades selle ilma igasuguste probleemideta ja passiküsimisteta hirmushea hinna eest. Kusagil mujal (minu kaarti hiljem pikendades või Joosepi telefoni kaarti osta plaanides) me enam nii head pakkumist ei saanud. Kui kaart käes, soovis Joosep teadagi kuhu – mäkki.
Cobanist sihtpunktini oli kaardi järgi vaid lühike ots, kuid tee oli üha mägisem ja käänulisem ehk selline sõit, mida mina olen hellitavalt lihtsalt oksekateks hakanud kutsuma. Oma panuse annavad ka muidugi bussijuhid, kes gaasi ikka väga himuralt tallavad.
Lanquinni jõudes paistis päike täiega lagipähe ning teadsime, et kõndida väga ei viitsi. Bussil vastas olid igasugused vennad, kes majutusasutuste nimesid karjusid. Ka meie majutuse nime. Mäletan, kuidas arvasin, et tegu lõksuga, kuid Joosepil sai uudishimu võitu ning ta tahtis teada, mis värk on. Mullegi üllatuseks tuli välja, et majutusasutus pakub meile tasuta transporti. AGA seal oli konks. Me oleks pidanud pool h ootama. Teine variant oli kolme peale (üks prantsuse kutt oli veel) võtta tuk-tuk ja saada end lõpuks majutuses horisontaali visata, et kehamahlad ilma pigistuste ja sundseisunditeta voolata saaksid. Hind tundus ok.. eriti, et veel kolme peale. Vend hakkas siis kuskile helistama aga samal ajal peatus meie ees üks tuk-tuk, kellel sõitjaid polnud. Küsisin palju sõit meie hostelisse maksaks, kuid enne kui vemps vastata jõudis, hakkas meie vend räuskama ja vempsi väga agressiivselt eemale ajama. Fakk. Hiljem sain teada, et maksime 3x rohkem kui tuktukid muidu seal oleks.. Ja noh, olgu, summa oli tegelt väike aga no kurat.. Peab aga ütlema, et ma ei kahetse mitte makstud summa suurust, vaid seda, et me enda eest välja ei astunud hetkel, mil oli selge, et meile pähe istuti.
Semuc Champeysse pakuti meie majutusest ka tuuri, kuid mul on väike kiiks, et kui on juba millegagi vastu karva hõõrutud, siis enam uut võimalust andma ei kipu. Otsus sinna ise saada oli kindel. Internetist saadud info oli piisav, et end varahommikul linna poole seada ning varsti ühest autokastist leida.
Semuc Champey jaguneb pm kaheks peamiseks atraktsiooniks – türkiissinised basseinid ning vaateplatvorm basseinide imetlemiseks. Meie otsustasime enne ülevaltpoolt imetleda ja end higiseks ära ajada, et siis pärastpoole osata veel rohkem väärtustada nii basseinide ilu kui ka kargust.
Kuigi matk polnud isegi ei aeganõudev ega väga järsk, siis sai Joosep siiski minu koperdamiste ja komberdamiste järgi hoolega oodata.
Tippu me jõudsime..
..ning ka vaadet väärtustasime.
Matk pakkus ka muud kui vaid hunnituid vaateid. Matkaraja teiselt poolt alla basseinide poole minnes saime privaatshow päris mitme ahviga, kes kogu südamest täitsa meie lähedal ringi hullasid. Ahvid (ning tegelt kõik metsloomad) ongi aktiivsemad just varahommikusel ajal, sest hiljem on nende jaoks juba liiga palav.
Alla jõudes läksime esmalt uudistama sellist kohta, kus kedagi teist ei olnud. Tõsi, kedagi teist polnud seal seepärast, et seal oli ka keelumärk aga selle oleme juba ära õppinud, et kui onud riidlema tulevad (mida muide ka tehti), siis tuleb lihtsalt valgeid opakaid mängida – seda me juba oskasime.
Põhjus, miks seal olla ei tohtinud, oli tegelikkuses isegi täitsa mõistetav – meie tahtsime uudistada just seda äärt, kust jõgi on end basseinide alla uuristanud. Ja see ongi see, mis teeb Semuc Champey eriliseks – sinised basseinid on küll muidugi ilusad, kuid basseiniformatsioonide ALT jookseb läbi ehe jõgi. Seal seistes ja looduse ilu ning väge mõistes ei osanudki midagi öelda, jäi üle vaid imetlust tunda.
Basseinid
Sattusime ühe grupiga samal ajal
..kuid piisavalt täpselt sellisel ajal, et kui see grupp ära läks, siis teist gruppi veel peale ei olnud tulnud. Need basseinid olid täiesti kristallselged ning niivõrd imelised, et suure nautimise kõrvalt ei tulnud pähegi “neid kõige ilusamaid pilte teha”.
Kuna seal igavesti ulpida ei viitsi + inimesi ikka vooris peale, siis otsustasime eespool uudistada. Avastasime, et altpoolt tagasi parkla poole kõndides on samasuguseid helesiniseid basseinikesi, mille ilu oli täiesti avastamata ning hindamata. Kui olime algusväravate juures kohtanud ühte paarikest, kellega mitu korda reisi jooksul kokku põrganud, soovitasime neil basseinitada just sellest “põhialast” parkla pool ja nad pärast kirjutasid meile, et soovituse eest tänada kuna igal pool mujal oligi megalt rahvast olnud, kuid sellel vahepealsel alal tuurigrupid ju pause ei tee.
Parkla poole kõndimine. Omaette mõtlesime, et huvitav, kuivõrd lihtsalt meil see tagasi saamine ka läheb.
Väravatest edasi hakkasidki onud kohe ”Lanquin-Lanquin” karjuma, kuid kui hinda küsisime, siis oli poole kallim. Olin selleks ajaks niivõrd paras juut, et oleksin ennem jala Lanquinni läinud (mida ei oleks elusees juhtunud, sest seal raudddsssselt keegi mingi hetk liigub) niiet ütlesin vaid hinna, mille eest me oleksime sõitnud ja kui neile ei sobinud, siis kehitasime ka meie õlgu ja kõndisime edasi. Olime vaid max paarsada meetrit kõndinud kui meile juba seesama vend kõrvale sõitis ja käskis kasti hüpata. Hakkasime seda Guatemala bisnist üha paremini jagama!
Onu korjas ka ühe kohaliku tädi tee pealt üles. Kui tädi talle oma peatuses raha pakkus, siis onu seda ei võtnud. Sellise asja nägemine tõi natukene usku Guatemalasse ja inimkonda kuna tihti oli jäänud silma, kuidas autod pidevalt mööda voorivad mingitest memmedest, kellel endast poole suuremad oksakubud selga kaardu vajutamas.
Sõit Semuc Champey ja Lanquini vahel on tegelikkuses lausa pikk. Näeb aga ehedat maaelu ning loodus on mõistagi lihtsalt super. Arvestada tuleb aga sellega, et seal küngastest üles-alla sõites saab kätele-jalgadele, isegi kerele korralikud sinikad.
Kohalikud poisid, kes on autole hääletamas
Muide auto otseselt peatust nende jaoks ei teinud, KUID sõitis veidi aeglasemalt, et poisid saaksid järgi joosta ning siis sõna otseses mõttes peale hüpata. Kuidagi armas ja siiras kogemus ka meie jaoks sellist asja pealt näha.
Teeäärsed põrssad.
Poisid olid Lanquinni jõudmise ajaks hoolega pooldunud.
Comedor tähendab põhimõtteliselt sellist lihtsamat ja odavamat tänavatoidukohta. Ja oiiiii, mul oli kõht tühi.
Kuna Joosep teadis juba hästi, et ma pikalt söömata olles Godzillaks muutun, oli vaja juuste lehvides comedorikoht üles leida.
Burritoooooo
Kõhu täitnuna läksime tagasi meie majutuskohta, kus otsustasime oma valged punud Guatemala päikese ees paljastada. See bassein ja vaade olid muide millekski, mis tegid tasa selle, et majutuskoht lõpuni välja just säravaimat suhtlusoskust ega teenust ei osutanud. Kui vaade köidab, siis palun väga – hostelil nimeks Vista Verde.

Lanquinis soovitan kindlasti turul käia ja sealt puuvilju osta. Hinnad on megaodavad ning värsked puuviljad maitsevad Guatemalas lihtsalt fantastiliselt.

Toidu tuppa võtmisega soovitaksin aga ettevaatlik olla, sest meie viimasel hommikul, mil ees ootas sõit Antiguasse, oli meid hommikul ärgates ootamas tore üllatus. Nimelt, kuna olime hommikusöögiks endale kraami ostnud NING toaakna lahti unustanud, oli endale tee meie tuppa leidnud mingitsorti elukas, kes oli pool meie hommikusöögist ära söönud, teist poolt lihtsalt mööda tuba ringi lohistanud JA minu trussikud nahka pannud, jättes nendest sõna otseses mõttes vaid ribad järele. Minu trussikute maiuspalaks pidamine oli muidugi minu isiklik lemmik ning ametlikult (ja etteruttavalt) öeldes kogu Guatemalas oldud aja naljakaim juhtumine!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s