Riigid, kus olen elanud, Uus-Meremaa, Uus-Meremaa ellujäämisnõuandla, Vaikse Ookeani saared

Uus-Meremaa A&O ehk kõik oluline viisa tegemisest siia tulemise ning kohapeal asjade ajamiseni

Working Holiday viisa

Uus-Meremaa tööviisa antakse aastas vaid 100 eestlasele. Viisa saamise tingimusena ei tohi need õnnelikud 100 olla ei nooremad kui 18-aastased ega vanemad kui 30-aastased.

Viisaavalduste vastu võtmine avatakse ühel konkreetsel päeval aastas. 2019. aastal oli selleks päevaks 30. märts. Minu ja Joosepi jaoks tähendas see seda, et istusime nagu kaks ahvi Guatemalas asuva San Marcose küla ainsas internetipunktis, uuendades paari sekund tagant fanaatiliselt seda lehekülge, kus iga hetk oleks pidanud avatama meie jaoks uus uks. Uus uks, millele lootsid peale meie koputada ka paljud teised.

Kuid ometi osutusime kõigist tahtjaist just meie nende õnneliku saja hulka saajaiks. Õnn? Võib-olla. Õnnele lisaks vajad aga ka head internetiühendust, rahulikku meelt, kiireid näppe ning ettevalmistust dokumentide ning pangakaardi näol. Oo, ja kindlasti ärge unustage end enne seda kuupäeva Uus-Meremaa immigratsioonilehel ära registreerida!

Meie jaoks toimus see kõik nii kiiresti, et kui olime kogu asja juba minutite jooksul lõpetanud, siis jäime kuidagi imestunult istuma ja mõtlema, kas see siis oligi kõik. Vastus? Jah ja ei. Avalduse kinnituse saime ruttu ja see on ka Uus-Meremaa viisa puhul juba rohkem kui pool võitu, kuid ega nad asja ametlikuks ei tee enne, kui oled nende jaoks oma kopsudest röntgenpilti käinud tegemas. Aega annavad nad sulle selleks täpselt 15 päeva. Suvaline röntgenipilt muide isegi ei sobi. Sobivate aktsepteeritavate radioloogide listi leiab siit: www.immigration.govt.nz/paneldoctors .

Kuidas veel Eestis olles valmistuda?

Adapter. Uus-Meremaal on kasutusel sama ots, mis Austraalias. Ilma selleta ei saa. Mina ostsin aastaid tagasi Järve keskuse Oomipoest universaalse adapteriotsiku, mida saab üle maailma igalpool kasutada. On küll kallim, kuid kui vähegi end suuremaks reisijaks pidada, siis on selle ostmine igati palju mõistlikum kui erinevate väikeste otsikute kokku kuhjamine.

Rahvusvaheline juhiluba. Sellega pole meil Joosepiga küll kogemust, et kas ja kuidas siin Eesti lubade näitamisega läbi ajab, kuid see on lihtsalt üks neid asju, mille puhul parem karta kui kahetseda.

Vaata ĂĽle oma CV. Kui tööle tahad, siis pead ka eeltööd tegema oma resĂĽmee ĂĽle vaatamisega. Kindlasti on oluline enda jaoks välja mõtelda, millise töö poole pĂĽĂĽdled ja vastavalt sellele oma kogemust rõhutada ning iseend atraktiivsemaks muuta. Joosepil näiteks on mitu erinevat CVd – ĂĽks farmitöödele/sõiduki opereerimistele, teine klienditeenindusele. Minu enda CV on ausalt öeldes ĂĽks täielik segapuder, mis ajab pigem segadusse, et mis kuradi tĂĽdruk see selline on, kuid nĂĽĂĽdseks saan juba öelda, et ka sellise CVga on täiesti võimalik tööd leida. Kuid jällegi, mida selgemalt end mĂĽĂĽa oskad, seda paremad võimalused.

Kuhu tulla? Millal tulla?

Kuhu tulemise vastust olin ka ise otsinud enne Uus-Meremaale tulekut. Versioone on palju. Versioone on nii palju, et nõu ilmselt polegi ĂĽldse võimalik anda. Kõik oleneb sellest, mida otsid – kas linnaelu või farmitööd jnejne. Asjalik olles leiad nagunii oma koha ja tegemised hoolimata sellest, kuhu maandud.

Nii palju võin küll öelda, et juhusliku asjade käiguna oleme meie leidnud end lõunasaare põhjaosas asuvast Blenheimist, kus kiputakse meile väga agaralt koguaeg igasuguseid tööotsi pakkuma. Seda olin ka teistelt oma uurimistöö tegemisel kuulnud, et siit leidvat alati tööd. Samal ajal peetakse Blenheimi aga jõlelambiseks kohaks, kuhu Uus-Meremaal tulla. Julgen vist isegi vastu vaielda, kuid sellest mõnel järgmisel korral.

Ja millal tulla? Kui asukoha suhtes konkreetset nõu anda polnud, siis siin on mul aga oma idee ja arvamine kĂĽll. Kuna Uus-Meremaal on aastaajad võrreldes Eestiga täiesti vastupidiselt, siis on eestlase jaoks täiesti fantastiline variant olla suve lõpuni Eestis ning just vahetult enne kĂĽlmaks minekut tulla Uus-Meremaale. Mitte isegi, et siin sel ajal jubemõnus ja soe oleks, absoluutselt mitte – sellest kirjutasin ka siin. Lihtsalt september-oktoober näib olevat suurepärane aeg, et tulla, end sisse seada, uue riigiga kohaneda ning kuna vähemalt farmitöö poolest on just siis peatselt algamas niivõrd palju erinevaid hooaegasid, leiab ka töö hõlpsalt.

Vajalik paberimajandus

Vähemalt kirjade järgi on võimalik, et maandumisel küsitakse sinult järgmiseid pabereid:

  • Viisapaber. Isegi kui Uus-Meremaal näivad sĂĽsteemid niivõrd hästi toimivat, et arvutitest leitakse kohe su passiga ĂĽhendatud info ĂĽlesse, siis on mõistlik aga sellegipoolest oma viisapaber välja printida. Esiteks selle jaoks, et muidu ei taheta sind lasta selle lennu peale, mis su Uus-Meremaale tooks. Teiseks tahavad näha seda kõikvõimalikud potentsiaalsed tööandjad (enamasti kĂĽll lihtsalt elektroonselt, misjaoks juba kindlasti see dokument enda jaoks ära salvestada sellisesse kohta, kust selle ilma suurema peavaluta ĂĽles leiab).
  • Rahatõend. Sul peab näidata olema vähemalt 4200 Uus-Meremaa dollarit. Ei tea kedagi, kellelt oleks seda kĂĽsitud, kuid olen lugenud vähemalt ĂĽhest, kellel see ”õnn” aga siiski oli. Juhul kui sul seda summat näidata ei ole, siis selleks, et sekeldusi vältida, soovitatakse riiki tulemise ajaks oma sõpradelt vajalik summa kokku laenata (ja pärast siis lihtsalt kõigile tagasi kanda).
  • Rahatõendiga sarnane nõue on, et sul peaks näidata olema kas 1) Uus-Meremaalt lahkumise lennupilet VĂ•I 2) piisavalt palju raha, et see pilet osta – seda siis lisaks sellele eeltoodud 4200 dollarile.
  • Tervisekindlustus.

Kirjad kirjadeks ja nõuded nõueteks, ei kĂĽsitud ei minult ega Joosepilt kõigist eelnimetatud dokumentidest mitte ainsatki. Kindlasti on aga mugav ja sĂĽdamele kergem ettevalmistununa siia tulla – kõik need nõuded on ju tegelikkuses nagunii sinu enda huvisid silmas pidades.

Viimane katsumus lennujaamas

Uus-Meremaal võetakse oma bioturvalisust väga tõsiselt, mistõttu on ka igasuguste võõrtoodete sissetoomine väga teravalt reguleeritud. Kuuldavasti on šokolaadi ja alkoholi sisse toomine okei, kuid kui sa end vähegi seikluslikuks ei pea, siis kõikvõimalikud muud toiduained jäta endaga kaasa võtmata. Reeglite eiramisel ootavat sind kohene kopsakas trahv. Samas mulle tundub, et uus-meremaalane on niivõrd viisakas ja sõbralik, et kedagi trahvima hakatakse vaid viimase meetmena. Senikaua kuni oma viga tunnistad ja viisakaks jääd, on kõik hästi.

Vajalikud toimingud end riiki sisse seadmiseks

Telefoni SIM. Kõnekaarti on sul varem või hiljem nagunii vaja ning kuna Uus-Meremaal on lennujaamas SIM-kaartidel samad hinnad, mis mujalt ostes, siis võid selle samahästi kohe seal ära teha. Hea pakkumine (võrreldes teiste pakkumistega) on Spark kõnekaardil, mille puhul saab 59 NZD eest kaheks kuuks lõpmatult palju kõnesid ja sõnumeid ning 10 GB internetti.

Küljealune. Selleks, et ööd odavamalt mööda saata, on mõistlik leida enda jaoks üks sobiv backpackerihostel. Kui nariidee hirmutab ja rahakott lubab, saab sellistes hostelites tegelikkuses võtta ka täiesti omaette toa. Kõige olulisem asi, mille järgi sinna hostelisse aga minna, on hoopis elukohatõend, mida sellised hostelid kenasti oma ööbijatele väljastavad. Milleks seda vaja läheb? Selleks, et saaksid panka minna!

Pangakonto. Kui vähegi tahad Uus-Meremaal ka tööle minna, siis ilma pangakonto loomiseta ei saa. Huvitaval kombel on siinpool maailma niimoodi, et lihtsalt sisse sammuda ja kontot nõuda ei saa – vaja endale aeg kinni panna. Meil on Joosepiga konto Westpaci pangas. Pank nagu pank ikka.

Kui oled endale pangaaja kinni pannud ning kohale läinud, et konto luua, siis on kindlasti vaja küsida tõendit selle kohta, et sul see ikka olemas ka on. Miks? Selleks, et saaksid IRD numbrit taotleda!

IRD number. Tegu on spetsiifiliselt sinule väljastatud erilise maksunumbriga, mis on järjekordselt ĂĽks neid olulisi asju ilma milleta ametlikule tööotsale ei saa. Selle taotlemine on niivõrd hirmuslihtne – sĂĽsteem tunneb su juba sinu passinumbri järgi ära. Sinna on vaja vaid lisada mõned kontaktandmed, pangakonto nr jne ning paari päeva pärast leiadki enda numbri juba oma emaililt.

Hospitality 18+ kaart. Kui vähegi suur klubitaja või alkoholisõber oled, siis soovitan taotleda hospitality 18+ kaarti, sest Uus-Meremaal aktsepteeritakse dokumentidena vaid sinu passi, sedasama kaarti või Uus-Meremaa juhiluba. Kui juhiluba siin teha ei kavatse ning passi ei taha klubisse kaasa tassida, on see kaart ainuõige lahendus. Samas pean aga hoiatama, et kuuldavasti pole Uus-Meremaa klubid midagi erilist nagunii. Eriti kui oled ĂĽksik noor tõutäkk või – pull. Nimelt on Uus-Meremaal mingil veidral põhjusel mehi hulga rohkem kui naisi, mistõttu kipuvad kõik peod olema suuremat sorti vorstipeod, kus ĂĽksiku tĂĽdrukuna ei saa rahulikult hingatagi ning meesterahvana pead konkureerima 10 teise vennikesega.

Töö otsimine. Tööd võid otsida sellistelt lehekülgedelt nagu:

Töö otsimisest ka nii palju, et kuna Uus-Meremaal asjalikku tööjõudu napib, võid juba Eestis olles eri töödele kandideerida ning juba töölegi saada veel enne kui riigis sees oled. Seda just eriti siis, kui oled oma CV atraktiivsuse poolest õigesti üles ehitanud. Kui farmitöö ja just traktorikogemus vähegi kusagilt läbi tuleb, saab sul ilmselt olema juba selge valikuteampluaa ning saad hoopis mõistatada, kelle pakkumine vastu võtta. Seda enam, et tüüpiliseks kandideerijaks on reeglina 19-aastased sakslased või prantslased, kes pole elus päevagi tööd teinud.

Kuidas kulusid kokku hoida?

Majutus

Suurim kulu uude riiki tulemisel on kindlasti majutus. Isegi backpackerites on narivoodi hinnaks umbes 25-30 dollarit Ă–Ă–.

Mida teha? Esmalt on sul vaja võimalikult kiiresti võtta vastu otsus sellest, kas tahad reisida või soovid kohe töö tegemisega alustada.

Kui tahad tööd teha, siis vali vaid välja see linn või mis iganes muu paik, kuhu soovid end istutada ning otsi endale rendituba. Kuna kohalikud on suured facebookijad, siis leiad igasuguste rendikate pakkumisi hõlpsalt just sealt.

Lisavariant on leida töö tööhosteli kaudu, kuid kuuldavasti olevat nad suured röövlid selle eest, mida nad sinult taaskord vaid naril magamise eest küsivad. Samas vähemalt organiseeritakse sulle sinu eest töö ära ja pead ise vähem askeldama.

Samuti on võimalus facebooki lehel New Zealand Backpacker JOBS lehel enda kohta ise kuulutus üles panna ning selle kaudu leida selline tööots, kus pakutakse ka varjualust. Olen kuulnud vähemalt ühest Eesti tüdrukust, kes just selle lehe kaudu leidis endale fantastilise töö kusagil lehmafarmis.

Campervan

Kui plaanid reisida, siis siinkohal pean natuke kallutatult, kuid absoluutse veendumusega ĂĽtlema, et buss-buss-buss! Pean siin silmas samasugust campervani nagu meil Joosepiga on. Variante on sul siinkohal kaks.

Esimeseks variandiks on buss endale ise osta. Kust? Sõber facebook aitab jällegi välja ning seal on mitmeid gruppe, kust endale camperit osta saab. Parim aeg bussi ostmiseks on küll vahetult enne Uus-Meremaa talve ehk enne meie suve, sest just siis lasevad paljud jalga ning pakkumiste rohkus tõmbab hinnad alla. Samas, arvestades seda, kui palju raha sa bussi olemasoluga kokku hoiad, siis pole tegelikkuses vahet, millal sa selle ostad. Kui buss aasta aega hiljem maha müüa, siis saad nagunii suure tõenäosusega osturaha tagasi.

Bussi/auto ostmisel, juhul kui sul pole Uus-Meremaa juhilube, on vaja paberkandjal ära täita kaks müügi-ostu vormi. Selle kohta saad rohkem lugeda siit.

Millist bussi osta? Sellist, millel oleks sertifikaat, millelt võib lugeda sõnu “self-contained“. Miks? Ăśks asi on sinu enda mugavus, hoopis teine asi peitub aga selles, et Uus-Meremaal on võrratu kultuur nö freedom campimisest, mis kujutab endast justkui Eesti RMK-ga sarnastest aladest, kus just selle sertifikaadi olemasolul saad täiesti tasuta parkida ja öö veeta.

Selleks, et olla self-contained, peavad bussis olemas olema:

  • 12 liitrit puhast vett inimese kohta
  • kraanikauss
  • räpase vee hoidla (mis oleks kraanikausiga ĂĽhenduses)
  • evakuatsioonivoolik (ehk see pikk asi, mis ĂĽhendab kraanikaussi ja räpaveekanistrit)
  • kaanega prĂĽgiämber
  • oma vets.

Kõigele eelnevale kommentaariks nii palju, et isegi kui oleme näinud neid ametnikke küll, kes nendel tasuta ööbimise platsidel sirge selja ning karmi silmavaatega ringi kõnnivad, siis sellegipoolest inspektsiooni pole meile aga tehtud. Ilmselt oleneb ametnikust, kuid jällegi näib, et selle self-contained sildi olemasolust juba piisab. Meie bussis näiteks on ideepoolest kõik olemas, kuid:

  • kraanikaussi me ei kasuta
  • räpase vee kanistri viskasime välja ja ostsime uhiuue sama suure kanistri, et meil oleks lihtsalt hästi palju puhast vett alati vajadusel võtta
  • “prĂĽgiämbri” tunnete ära selle sinise ämbrikese näol, millega käin nõusid pesemas
  • ja vetsugi olete näinud eelmise postituse kõige esimese pildina, mis sai tehtud minu bussitamise esimese 24 tunni jooksul, mil Joosep tahtis päriselt ka lihtsalt näidata, “millised toredad asjad meil olemas on”. Leian jätkuvalt, et võimalus öelda lause, et ”oman mobiilpeldikut” tundub endiselt tore, kuid sellllllegipoolest oleme andnud vande seda isegi mitte siis kasutada kui juba silmad kusest kollased ja/või sitamaitse suus, sest mitte ainult ei taha kumbki meist mingisugusest plastpotist kakatriipe kĂĽĂĽrida vaid ka juba idee mingite julkade bussis hoiustamisest tundub ei midagi muud kui hirmus.

Bussiostu puhul on hea valik diislikütusel veerev masin, sest diislihind on Uus-Meremaal odav. Tõsi, sellega kaasneb kohustus, et pead maksma maksu (RUCroad user charges), seda siis bussi sõidukilomeetrite näol = võid oma bussiga sõita senikaua kuni esiklaasil olev kilomeetrikaart lubab. Kui oled oma kilomeetrid täis sõitnud, saad neid aga juurde osta. Õnneks pole see midagi rasket.

Teise variandina, kui sa ei peaks olema piisavalt julge poiss või tĂĽdruk, et endale bussi osta, siis sinu õnneks on Uus-Meremaal mitmeid.. ja ma tõesti mõtlen MITMEID firmasid, mis bussirendiga tegelevad. Paremini otsitud rendihinnad algavad “madalal hooajal” lausa 20 dollarist öö kohta, mis tähendab ju lausa seda, et bussi võid saada isegi odavamalt kui öö kusagil naril veeta, oma toast rääkimata. Ja uskuge mind – ratastel kodu on kogemus omaette!

Kus siis ikkagi ööbida? Selleks, et leida endale ööbimiskoht, lae alla Rankers Camping NZ äpp, millel on üle Uus-Meremaa ära märgitud kõikvõimalikud rahalised või tasuta campimiskohad. Tasuta kohtades ööbijana saad end ametlikult kutsuda freedom campijaks, mida siin riigis peetakse täitsa lahedaks tiitliks.

Toit

Kui tahad raha kokku hoida, siis:

  • ära käi väljas söömas
  • ära joo, ERITI just väljas.

Isegi kui eelmises postituses olin kirjutanud, et siin saab pidevalt toidu kalliduse üle imestada, siis tegelikkuses on võimalik ka soodsalt ära elada. Joosep väidab, et enne minu tulekut ta päevane söögikorv väga üle 7 dollari ei küündinud. Tõsi, see eeldab erilist maitselagedust, sest sellisel juhul oled lihtsalt mingi nuudlineelaja.

Soodsaim supermarket toiduasjade ostmiseks on Pak’n’save, kuid ka teiste poekettide puhul võib õnnestuda häid soodukaid leida.

Lõpetus

Ja ongi selleks korraks kõik. Selle nädala postituse lõpetan hoopis eritabaselt. Ühe (erilise) videoga. Joosepi videoga. Nimelt oli Joosepist meie lahusoleku ajal staarjuutuubar saanud ning tehtud videote hulgas on ka tema versioon sellest, kuidas siia lambamaale tulijatele nõu anda.