Riigid, kus olen elanud, Uus-Meremaa, Uus-Meremaal töötamine, Viinamarjaistandus

Kuu aega tööd viinamarjaistanduses

Eellugu selle töö leidmisele jaguneb kaheks oluliseks momendiks:

  • Juhtudes oktoobris kokku saama meie Blenheimis töötava Eesti sõbra Chrisiga, otsustasime ka ise katsetada oma õnne, et kas ja kui lihtne siin Uus-Meremaal tööd leida on. Kandideerisime täpselt kahte kohta (meile see reisimisvärk täitsa sobis ning tööle just ei kibelenud). Järgmisel päeval saime ühelt neist ka kõne, mille tulemusena paluti meid samal päeval intervjuule. Kuna intervjuu läks hästi, oli ka töö olemas. Tööks traktori juhtimine. Algusaja leppisime kokku paari nädala pärast.
  • Niisamuti oktoobris oli juba aktiivselt käimas Uus-Meremaa veinitehastesse kandideerimise periood. Austraalias olime mõlemad mõtlenud, et veinitehasetöö tundub huvitav ja justkui veidral kombel romantilinegi = midagi, mida ilmtingimata järele proovida tahaksime. Niisiis planeerisime terve päeva puhtalt sellele, et saata oma resümeesid kõikvõimalikele vintage (veinitegemis-)kohtadele. Mis sellest sai? Mind kutsuti üsna ruttu ühele intervjuule. Mis sellest sai? Mul läks nii hästi, et ei saanud mitte tööpakkumise endale vaid nõudsin välja postisiooni ka Joosepile. Algusaeg küll alles märtsis ehk sobis ideaalselt selle ideega, et veiniistanduses 3 kuud olla, siis veidi lebotada ning puhanuna ja rõõmsalt minna veini tegema.

Kõik varem kirjeldatu kõlab küll hirmushästi, kuid tegelikkuses osutus üheks suureks peavaluks. Tuli välja, et nii veiniistandus kui ka veinitehas, kus mõlemas oli jaatav sõna öeldud, kuulusid samasse katusorganisatsiooni. Eestlane aga tohib ühes organisatsioonis töötada vaid 3 kuud..

Mis sellest sai?

Oli vaja teha valik veiniistanduse või veinitehase vahel. Valik ei tulnud üldse lihsalt. Lühidalt öeldes, isegi kui veinitegemishooaja algus oli veel kaugel, polnud me selleks ajaks teistelt tehastelt niivõrd head pakkumist saanud. Kuna veinihooaeg kestab ainult kaks kuud, on rahasüsti suurus suhteliselt tähendusrikas. Otsustasimegi seetõttu istandusele pakkuda, et töötaksime nende juures vaid kuu aega (teha vahepeal midagi muud, ning siis märtsis minna ülejäänud kaheks kuuks tööle paljuoodatud veinitehasesse).

Mis sellest sai?

Meie pakkumine võeti vastu ning 11. novembril leidsime end viinamarjapuude vahelt.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_439826110299124.jpeg
Veinistanduse nimeks Bankhouse Estate, mis kuulub Indevinile. Bankhouse on terve Uus-Meremaa suurim veiniistandus, mille põhjapoolseima ning lõunapoolseima punkti vahe on tervelt 11 kilomeetrit.

Viinamarjaõisikulugejad

Isegi kui meid kolme kuu asemel üheks kuuks sinna ikkagi võeti, siis traktoreid opereerida ei lastud. Tööks anti ülesanne, mis oleks võimalikult lihtne, et meie õpetamise peale liialt palju aega ei peaks kulutama.

Töövahendiks ATV..
..ja tahvelarvuti.
Tööülesandeks midagi erakordselt toredat – meid palgati lugema viinamarjaõisikuid. Naerame Joosepiga siiani, et kui näiteks Joosep on nelja aasta jooksul töötanud 16 erineval ametipostil, siis seda ei oleks me eales osanud ette kujutada, et saaksime end viinamarjaõisikulugejateks kutsuda.

Töö nägi välja nii:

Söömata ei saa

This image has an empty alt attribute; its file name is 20191202_105210.jpg
Pause oli päeva jooksul kolm. Pool kinni makstud tundi ning pool kinni maksmata tundi. See kinni makstud pooltund jaotub omakorda kaheks veerandtunniks, millest esimest peetakse kusagil 10 ajal hommikul ning teist millalgi pärastlõunal.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_2571105829835784.jpeg
Veiniistanduse baashoonel, kus peame oma pause, on korralik köök.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_2715014805225274.jpeg
Smokoks sõime tavaliselt võileibasid.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191129_104305.jpg
Päris tihti aga on ilma (meile teada oleva) põhjuseta toodud kõigile söömiseks erisuguseid kukleid..
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191129_104337.jpg
..ning mõnikord isegi koogikesi.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191129_104258.jpg
Peaaegu iga päev (mööndes, et äkki oleme teistel päevadel hiljaks jäänud) on kõigile maiustamiseks ka suur puuviljavaagen.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191128_100936.jpg
Isegi kui ei kuklikeste, koogikeste ega puuviljadegi ilmumisajas ei saa kunagi veendunud olla, siis aga on kindel see, et neljapäeviti ise toitu kaasa võtma ei pea, sest süüa pakuti meile kell 10 ja ka kell 12. Siin kellakümnene pitsa (toidud olid igal neljapäeval tegelikkuses erinevad).
Täis kõhuga on hea oma põriseval hobusel taaskord tööle sõita, kuid siis enam puude ette kükitama niivõrd innukalt ei kipu.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191128_153454.jpg
Kuid ega kaua seal olla saagi, sest nagu öeldud, kell 12 pakutakse juba lõunat. Meie sööme oma lõunat tavaliselt 1.30 ajal, pidades vähem kui kahetunnist pausi söögikordade vahel liiga lühikeseks, kuid tasuta söögist me juba ära ei ütle.
Soojale toidule järgnes alati ka magustoit, mis samuti igal korral erines.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_805205523259157.jpeg
Neljapäevased lõunad olid ka ainsad ajad, mil saime tšillida oma uute sõpradega (kes, nagu kõik teisedki, alati kell 12 oma lõuna teevad ning keda me seetõttu muudel päevadel ei näe). Nimelt on istanduses tööl umbes 80 Vanuatu poissi, keda kasutatakse selliste tööde tegemisel, mida kohalik ise poleks nõus tegema.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_441927129827457.jpeg
Neljapäevastel lõunaaegadel oodatakse lausa järjekorras, et saaks Joosepiga pinksi mängida.
..kuid töö ootab.
Ometi aga kohtame vembuteid (nii me neid Vanuatu poisse kutsisime) jällegi ridade vahel. Väga siirad ja head poisid! Nad tulevad iga aasta kuueks kuuks siia ning siis lähevad ülejäänud aastaks tagasi oma kodusaarele.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191114_081857.jpg
Poiste töö on terve päeva jooksul tundideviisi ridade vahel kõndida ning viinamarjavääte lõigata või siis traate tõsta. Kõik kiidavad Okeaania saarte tööjõudu väga, sest nad olla väga töökad ega vingu millegi üle.

Meid viiakse teise istandusse

Õisikute lugemisega juhtus igatahes nii, et olime Joosepiga kahekesi ära lõpetamas töömahtu, mida varasematel aastatel on teinud 4 inimest kuu ajaga. Seepärast viidi meid vahepeal ka teise Indevinile kuuluvasse istandusse puude ette kükitama.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_876533932744830.jpeg
Olin meie istanduses igapäevaselt imestanud, kuidas ikka niivõrd ilusas kohas raha eest kükitada saame, kuid see istandus võttis sõnatuks!
This image has an empty alt attribute; its file name is received_556765731546839.jpeg
Joosep oli seal laisavõitu – pani oma tavapärase riietuse postile selga, heites ise põõsa alla uinakut tegema. Ei saa meie aru, kuidas see võimalik on, et meid uskumatult kiireteks ja efektiivseteks peetakse, sest me ei näe isegi vaeva, et muljet avaldada. Ei jää muud üle kui mõtiskleda, mida veel need eelnevate aastate inimesed oma tööajast tegid, et neil see kõik niivõrd kaua aega võttis..
Ainus pilt, mis mul meie ülemusest on. Ülemuseks oli pisikene 34-aastane India tüdruk. Siin saime ka teada, et just sellised laiad need viinamarjapuude vahed tavaliselt ongi – meie istanduses ju mahtus vaid ATV-ga kahe rea vahele sõitma (mis, tuleb välja, on täielik haruldus).
This image has an empty alt attribute; its file name is received_2952326994779517.jpeg
Selles istanduses avastasime midagi veidrat. Meie hõbeehted olid tuhmunud ja imelikud. Asja kohta uurides saime teada, et viinamarjapuid pritsitakse väävliga. Nende väävliste lehtede vahel sahmerdamine meie tervisele küll ohtlik ei olevat, kuid teeb naha kuivaks ning paneb silmad vett jooksma = silmi ära nende näppudega süga.

Lehenoppijad

This image has an empty alt attribute; its file name is 20191126_121903-1-1.jpg
Bankhouse istandusse naastes ei pandud meid mitte õisikuid lugema, vaid anti vahelduseks hoopis teistsugune töö – lehtede noppimine.
Lehed korjasime niimoodi koti sisse..
..ning tõime söögisaalis asuvasse külmkappi.

Leheuurijad

Järgmisel päeval pandi meid neidsamu külmkappi topitud lehti inspekteerima.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_431209954241737.jpeg
Vahepeal oli meiega liitunud sakslane Judith.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_2486241858171510.jpeg
Joosep oli pühendunud leheuurija.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191128_094604.jpg
Ülemus käis palumas, kas võiksin teda aidata ühe teise töö tegemisega. Üle farmi on igas blokis ära märgitud spetsiifilised 5 järjestikust puud, mida oli vaja lehtedest puhastada (et kõik õisikud kohe silmaga näha oleksid ilma kükitamiseta) ning siis kõigi viie taime õisikud kokku lugeda. Seda sain teha üle terve istanduse.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_2622108064521768.jpeg
Minnes vaatama, kuidas teistel läheb, avastasin, et pühendunud leheuurijast oli saanud mitte-just-kuigi-palju-pühendunud leheuurija.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191208_170102.jpg
Mida me sealt üldse otsisime? Selliseid putukaid. 8 tundi ning tuhandeid lehti hiljem saame öelda, et ei leitud ainsatki putukat.

Indevini jõulupidu

Saime kutse Indevini jõulupeole.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191129_195726.jpg
Tasuta sai nii süüa kui ka juua. Ja uskuge, nii toit kui ka vein olid täiesti fantastilised.

Viimased õied

This image has an empty alt attribute; its file name is received_447023395939642.jpeg
Sel päeval, kui olid lugeda jäänud viimased õied, sadas kui oavarrest. Üritasin kampsunit püksi suruda, et võimalikult soojaks JA kuivaks jääda.
Küll oli alles hea meel, et see läbi sai!

Viinamarjaväädilõikajad

Lõpetades lugemise, saime uue töö. Võisime end kutsuda viinamarjaväädilõikajateks.
Viinamarjapuude juurte juurest kasvavad mõnikord teistsuguse sordi väädid, mis pole siin ei oodatud ega tahetud. Taimed tunneb ära juba selle järgi, et lehed on suuremad ja tumedamad.

Puuhõõrujad

This image has an empty alt attribute; its file name is collage.jpg
Et taaskord vaheldust pakkuda, anti meile kätte selline kaigas.
Kaikaga saadeti puid hõõruma. Vaja oli puutüvedelt kätega ära hõõruda ning kaikaga ära kraapida kõik noored võrsed, mis tüvest välja tulevad.
This image has an empty alt attribute; its file name is received_422266332053899.jpeg
Teed aga mis sa iganes teed, närakas päevitus on sul ikka.

Taaskord lehti noppimas

Seekordsel lehenoppimisel pidime kandma kummikindaid, sest lehed saadeti ametlikku laborisse ning meie kehavedelikke ega -rasvu seal näha ei tahetud. Pilt tehtud enne töö algust.
Pilt pärast töö lõpetamist. Joosepile see lehenoppijaamet vististi ei meeldi.

Taaskord vääte lõikamas

Esmapilgul polnudki kindel, kas Joosep oli noppimisest pääsemise ning taaskord lõikama asumise suhtes põnevil või passiivagressiivne.
This image has an empty alt attribute; its file name is 20191204_133348.jpg
Seda aga ei osanud kumbki meist oodata, et terve blokk oli nendest kõnealustest väätidest täiesti umbes. Vääte oli iga viinamarjapuu juures, mistõttu püsti ühe rea jooksul kordagi tõusta ei saanudki – roomasime ühe puu juurest teise juurde. Pilt tehtud ainsas reas, mida Joosepiga koos tegime, et saaks enne lõunale minekut rea ühise jõuga ära lõpetatud.

Töö nägi välja nii:

Kuu aja kõigekõige viimasel päeval meie peale halastati ning saime viinamarjavääte lõigata sellistes blokkides, millest saime lihtsalt läbi jalutada, saades ühe rea jooksul lõikamiseks ettepoole kummardada vaid paaril-viiel-kümnel korral.

Tuleb aga välja, et niisama jalutamine teeb peast täitsa soojaks. Et mõista millest, jutt, heida pilk järgmisele videole:

This image has an empty alt attribute; its file name is received_447965772569224.jpeg
Pilt tehtud meie viimasel tööpäeval, 6. detsembril kell 15.25, vaid 5 minutit enne ametlikku päeva lõppu. Joosep tuli kuu aega tagasi tööle väikse augukesega reie peal. Kõik see puude ees kükitamine ning lõikamiseks ette kummardamine on teinud oma. Ilmselt veel ühte päeva need püksid polekski üle elanud.

Ja ongi läbi

Viimane hobusesõit. Joosepi tunded on järjekordselt raskesti loetavad.
Jätsime endast märgi mäha. Pidasin ülemustele kõne, öeldes, et see Eesti lipp oleks meenutuseks sellest, kuidas neil olid tööl kaks eestlast, kes tegid tööd natuke liiga kõvasti, rääkisid natuke liiga vähe ning kellele meeldis tasuta toit natuke liiga palju. Ülemused naersid. Ütlesid, et neile meeldiks, kui saaksime pikemaks jääda. Seda enam oli meil kahju minna..

Kokkuvõte ja veidi statistikat

Töötasime selles istanduses kuu aega ehk 20 tööpäeva. Nelja nädala jooksul tehtud töötunde minu statistika järgi 160,84.

Ametipostid olid meil niivõrd toredad, et pean heaks ideeks need kõik veel eraldi välja kirjutada:

  • viinamarjaõisikulugeja
  • lehenoppija
  • leheuurija
  • viinamarjaväädilõikaja
  • puuhõõruja.

Istandusi, kus töötasime – 2.

Maha sõidetud kilomeetreid – 756. Tegelikkuses oleks isegi rohkem, kuid kaks päeva lähetusel olemist teises istanduses tõmbas kilometraaži alla.

Kuu aega sai mööda küll kiiresti, kuid päevad venisid hirmsal kombel. Eriti raske oli ikkagi seesama meie põhitöö, milleks oli õisikute lugemine. Põlved said seal jubedalt vatti ning teevad valu veel praegugi. Ka selg andis väga tunda. Kuid eks midagi muud olekski rumal oodata, kui oled saanud üle 2000 viinamarjapuu ees kükitada.

Hoolimata sellest, et tehtud töödest oli üks nõmedam kui teine, oleme mõlemad ilma kahtlusteta veendunud, et paremas töökohas pole kumbki meist eales töötanud. Tundsime, et meist hooliti ja seda isegi mitte ainult selle pideva tasuta toidu pärast, mida aeg-ajalt saime!

Oli aga aeg minna.